Eurojaapani e. hübriidlehis

Hübriidlehis (eestikeelses kirjanduses ka eurojaapani lehis), Larix x eurolepis.

Tegemist on puuga, mis on kasvatatud euroopa lehise õietolmuga tolmeldatud jaapani lehise käbialges (emaõisikus) arenenud seemnetest.
Esimest korda kirjeldatud 1917. aastal Šveitsis.

Euroopa lehise kiire kasv ja sirge tüvi ning jaapani lehise kiire kasv ja immuunsus lehisevähi suhtes annavad kombinatsiooni, millele ei ole võrdset ühelgi meie oludes kasvaval okaspuul.
Kui siberi ja vene lehistel kestab kasvuperiood 75-80 päeva aastas, siis hübriidlehisel meie kliimatingimustes 110-120 päeva.

Hübriidlehise taim vajab oma kasvupotensiaali ära kasutamiseks keskmisest viljakamat mulda, kuid on võimeline edukalt kasvama ka liivasemal, kruusasemal pinnasel. Pigem vältida raskeid savimuldasid. Ei talu püsivat liigniiskust.
Kultiveerimiseks sobivad näiteks endised põllumaad.
Põhiliseks kahjuriks varasemas eas on ulukid- eriti metskitsed.
Soovitame kasutada uut ja efektiivset repellenti- „Trico“, mille efekt seisneb ulukile ebameeldivas lõhna-ja maitseaistingus. Efektiivsuskatsete tulemused ning 4 aastane töökogemus antud tõrjevahendiga Soomes ja Rootsis, tõestavad selle vahendi töökindlust ning sobivust meie kliimasse.
Repellenti kasutatakse käsitsi pritsituna taimedele peale istutamist, 1-2 korda aastas.

Esineb ka männikärsaka kahjustusi, seda eriti värsketel raiesmikel, endistel põllumaadel seda kahjustust peaaegu ei kohta, kuna männikärsakas elab ning paljuneb okaspuukändude vahetus lähetuses, nende juurestikus. Mürgitamine männikärsaka ohu tõrjeks on võimalik puukoolis enne taimede transporti või metsalangil peale istutamist. Enne tuleb hinnata ohtu ning vajadusel otsustada tõrje otstarbekus. Männikärsaka ilmnemisel tuleb teha tõrjet 1 kord aastas, kolme aasta vältel.

Eestis on siiani kõige põhjalikumad hübriidlehise kasvatamise kogemused Söe arboreetumis, Jõgevamaal.
Taanist pärit seemned on andnud tänaseks järgmisi tulemusi- 26 aastase puu keskmine kõrgus 19,6 m ja keskmine rinnasdiameeter 34 cm ning keskmine tüvemaht 0,92 tm. Järelikult võib 26- aastaselt hübriidlehiselt saada juba sellise raiemahu, mida kuusk ja mänd meie tingimustes , Ia boniteedis suudavad anda 70-80 aastaga.
Keskmine aastane juurdekasv vanuses 15-20 aastat on ca 17m3/ha.
Raieküpsus ca 35 aastasena, selle aja jooksul vajalik teha 3-4 harvendusraiet, mille käigus raiutakse välja 40-55 m3/ha iga raie kohta. Teisel harvendusraiel on võimalik saada juba tarbepuitu- küttepuu näol. Kolmandal ja neljandal harvendusel lisaks ka paberipuitu.
Hübriidlehise puit ei erine mitte millegi poolest jaapani lehise puidust, mida peetakse üheks paremaks lehiste hulgas. Värvuselt on maltspuit kollakas, lülipuit punaka varjundiga pruun. Puit on ilmastikuoludele eriti vastupidav ja kõva. Ei vaja keemilist töötlemist (immutamist), mis teeb ta loodussõbralikumaks, hööveldatuna ilus ja läikiv. Puidukiud on jämedad ja puit ise vaigurohke. Puidust saab ka tselluloosi ning spooni ja parketti. Sobiv välitingimustesse, voodrilauaks. Laiade aastaringide tõttu ei sobi maltspuit kandekonstruktsioonidesse ega suurt tugevust ning elastsust nõudvatesse ühendustesse. Taoliste vajaduste jaoks kasutada ainult lülipuitu. Lehisel hakkab lülipuit tekkima juba kümne kuni viieteistkümne aasta vanuselt ja nii moodustub raieküpse puu tüvi põhiliselt lülipuidust- ca 80%. Nii tagavadki lehisepuidu püsivuse suur lülipuidu osakaal, suur tihedus ja puidu vaigusus.

Nõudlus puidu järgi on viimastel aastakümnetel järkjärgult suurenenud, ilmselt ka seoses keskkonasõbralikemate lahenduste otsimisega ehitussektoris.
Lehisepuit on turul ca veerandi võrra hinnalisem kui kuuse või männi oma.

Hübriidlehis e. eurojaapani lehis on kiirekasvulisem puu Eestis. Tema hektari keskmine tagavara enne uuendusraiet on vähemalt 500tm/ha. Sellest kogusest moodustab tarbepuit palgi ja peenpalgi näol umbes 2/3 ehk sisuliselt rohkem kui 300tm. Ülejäänu läheb paberipuuks, küttepuuks või nagu hiljutisel ajal kombeks – hakkematerjaliks. Lehise hakkematerjali tõhusust kergitab okkamassi puudumine või vähesus.
Soovituslik istutustihedus hektarile peaks olema suurem kui kuusel või männil (2500-3000). Viimane tagab lehise hea laasumise ja sirge kvaliteettüve
Arvestades lehise ümarpalgi ja saematerjali vähemalt veerandi võrra kõrgemat hinda võrreldes kuuse või männiga võib tänase päeva arvestustes nende rahaline kaalukus tähendada vastavalt ~80-85€/tm või ~200€/m3. Metsa ülestöötamiskulud (10-12€/tm kompleksteenusena) jäävad samaks iga puuliigi juures. Võrreldes kuusega toodab kiirekasvuline lehis omanikule lisaks vähemalt 2kordset tulu kuna üks raiering, maks. 35 aastat on poole lühem tavalisest kuuse raietsüklist.
Esmased investeeringud ühe hektari lehisepuistu loomiseks moodustavad maa olemasolul circa 1500.- eur hektarilt. Puistu hooldamine esimese viie aasta jooksul circa 1400.- eur hektarilt ja järgneva viieteistkümne aasta jooksul circa 300.- eur hektarilt. Alates kahekümnendast aastast katab puistu hooldamise kulud tarbepuidu müük.

Kogu investeeringute maht seega circa 3200.- eur hektarile. Puistult potentsiaalselt saadava puidu väärtus tänastes hindades 35 aasta pärast circa 28,000.- eur. Return On Investment (ROI) circa 6,5.
Teoreetiliselt toob iga investeeritud euro Teile lähema 35 aasta jooksul sisse umbes seitse eurot ja tõenäoliselt on puit üks stabiilsemaid väärtusi.

Lehise puhul tuleb arvestada ka seda, et oma olemuselt on tegemist ökoloogilise puitmaterjaliga, mis tagab ilmastikukindluse ka naturaalse kasutuse korral. Tänapäevane ühiskond vaatab üha rohkem pestitsiidivaba eksistentsi poole. Rääkimata homsest, kuhu me kõik teel oleme!
Hübriidlehis e. eurojaapani lehis investeering oma pensionifondi või kapital lastele, kes selle kasvatamises ka ise kaasa lüüa saavad.