You are currently viewing Mida Eesti Metsataimetootjate Liit tegelikult tahab?

Mida Eesti Metsataimetootjate Liit tegelikult tahab?

Ambitsioonika nimega, tegelikkuses nelja väike- ja mikroettevõtet koondav Eesti Metsataimetootjate Liit peidab libapatriootlike “eesti taime” loosungite taha märksa maisemat huvi: ajada käsi metsaomaniku tasku.

Inforegister.ee andmeil pole Forestplanter lõppenud kvartalis riiklikke makse tasunud.

Järgneva konteksti asetamiseks on vajalik selgitada pisut tausta. Liidu suurim ettevõte, kelle omanik on ka liidu kõneisik, on makseraskustes puukool Forestplanter OÜ. Ettevõte, kes kuue aasta taguse istikutepuuduse ajal lubas peagi kogu Eesti turu vallutada, on tänaseks maksuvõlglane, esitamata on ka mullune majandusaasta aruanne. On metsaomanikke, kes on nende kasvuhoones kasvatatud potitaimede kvaliteedis ja Richard Tomingase lubadustes väga pettunud ning palunud metsaühistutel Forestplanterilt istikuid rohkem mitte hankida.

Kui ausas konkurentsis kisuvad asjad viluks, üritab väärt ettevõtja enda tööd paremini teha, et olla homme konkurentsivõimelisem kui täna. Mõni teine üritab aga konkurentidele kaikaid kodaratesse loopida.

Eesti Metsataimetootjate Liit, mis suuresti esindab Forestplanteri ärihuve, soovib ahendada metsaomaniku valikuvabadust ja suruda ta toetuste piiramisega valima enda taime.

Mullu keskkonnaministeeriumis toimunud metsavaldkonna koosolekul üritas Eesti Metsataimetootjate Liidu esindaja Tomingas saavutada metsaomanikult uuendustoetuste äravõtmist, kui need kasutavad Eesti taime, mis vahepeal välismaal kasvamas käinud. Metsandusrahvas nägi madala triki kergesti läbi ja metsaomanikku kahjustav ettepanek lükati tagasi. Koosoleku protokolli saab lugeda siit.

Kui soodsamat ja kvaliteetsemat taime eelistavalt metsaomanikult toetuse äravõtmine ei õnnestunud, hakkas Postimehes ilmuma vandenõuteooria “hiigeltüssamisest”. Lugejale jäeti mulje, et meie pereettevõte ostab küll RMK-st Eesti seemned, kuid kasvatab Saksamaa taimlas tont teab mida ning toob Eestisse pettusega teadmata päritolu taimi. Metsaomanikku hirmutati “kümnetesse miljonitesse” ulatuva kahjuga ja Eestimaa võssakasvamisega. Mul pole täit selgust, kuigi on omad oletused, miks kattuvad Postimehe otsesed ja kaudsed väited suurepäraselt Forestplanteri huvidega.

Euroopa Liit on ilmselt maailma kõige rangemate taimetervise reeglitega piirkond ning taimematerjali liikumist saadab põhjalik dokumendijälg: alates sellest, kui RMK-lt seemne ostame, Saksamaale tarnime, taimlas istikuks kasvatame, tagasi Eestisse toome ja siin turustame. Nii Eestis kui Saksamaal oleme nii meie kui meie partnerid esitanud riigile kogu nõutud dokumentatsiooni. Kogu Postimehe vandenõuteooria tugines tõsiasjale, et nad leidsid pikas dokumendireas ühe puuduva teatise, mille Saksa ametkond pidanuks taimematerjali liikumise kohta Eestisse saatma. Nagu tagantjärele selgus, saatsid nad selle kogemata valel aadressil. Hulk inimesi nägi vaeva, asjaajamine sai korrektseks, teatised ilmusid välja, vandenõuteooria kukkus kokku.

Postimees pole sellest üks päev hiljem sõnagi kirjutanud. Kui ka kirjutaks ja ausalt viga tunnistaks, on meie ettevõttele põhjustatud kahju siiski suur. Enda hea nime eest seismine kohtus ja meedias on kallis isegi siis, kui lõpuks õiguse saad. Nii võib iga ettevõte väljaande hammaste vahele sattudes, seejuures ise midagi valesti tegemata, seista silmitsi priskelt viiekohaliste, kui mitte suuremate kulutustega.

Konkurent, kes ise metsaomaniku usalduse võitmisega hakkama ei saa, tänab ilmselt ajakirjanikku südamest. Papa Jannseni ja Jaan Tõnissoni aated on hästi hoitud.